Olenemata äri asukohast on mured autopargiga ikka samad. Kuidas ettevõtte autopargi kulusid kokku hoida? Mis tehnoloogiad ennast kõige paremini ära tasuvad? Kuidas uusi lahendusi autojuhtidele tutvustada? Siin on hea näide Leedust, kus ettevõte säästis autopargi kuludelt vähemalt 30%.
Alljärgnevalt tuleb juttu kahest erinevast organisatsioonist, mis kasutavad Fleet Complete’i lahendust. Üks ettevõte haldab 14 000 sõidukit, aga omab ise vaid ühte autot, teisel organisatsioonil on 1150 sõidukit.
“…me usume, et autopargi kahandamine aitas meil säästa umbes 30% kuludest. Selle tulemusena saame osta rohkem uusi sõidukeid. Lisaks sellele vähenesid kulutused veel 35% kui võtsime kasutusel autode ühiskasutuse.”
Kuidas nad seda tegid? Leedu ajaleht “Transport ja Logistika” selgitab teemat artiklis “Kogemuste jagamine teeb autopargi haldamise lihtsamaks. Ametiautode kulude vähendamine ja efektiivne haldus.” Allpool on artikkel tõlgitud ka eesti keelde.
26/03/2019
Transport ja logistika
Kogemuste jagamine teeb autopargi haldamise lihtsamaks
Transport: ametiautode kulude vähendamine ja efektiivne haldus
Autor: LINAS BUTKUS
Enasbutkus@verslozinios.it
_____________________________________________________________________________________________________________
Jagamismajandus on saanud autopargi kulude optimeerimises võtmesõnaks ja see on end tõestanud juba nii ettevõtetes kui ka avaliku sektori organisatsioonides.
Hiljutine statistika näitab, et et erakasutuses olevad autod seisavad 95% ajast jõude, mistõttu on sellistele sõidukitele eraldatud kulud väga ebatõhusaid.
Sama kehtib ka ettevõtte autode kohta. Ettevõtte autopargi ebaefektiivne kasutamine tekitab tarbetuid kulutusi – ja jagamismajandus, mida kasutatakse eri tööstusharudes üha enam, võib aidata neid kulusid vähendada.
Eelmisel nädalal Vilniuses toimunud EXEXi konverentsil jagasid erineva suurusega ettevõtted ja Leedu politsei oma parimaid praktikaid autopargi juhtimisel.
Kaheksa autot suures ettevõttes
Telekomiettevõtte Bitė Lietuva müügijuht Giedrius Skliutas märkis, et kuigi ettevõttes töötab rohkem kui 800 töötajat, on neil vaid kaheksa ettevõttele kuuluvat autot. Need on spetsiaalsed sõidukid Bitė tugijaamade teenindamiseks. 80 sõidukit renditakse liisingufirmalt ja jagatakse ettevõttesiseselt. Lisaks renditakse 55 autot ettevõtte töötajatelt ja juhtidelt.
„Me oleme Leedu 30 suurima ettevõtte seas, kuid ühelgi juhil ei ole ametiautot. Muidugi on neil oma autod oma maitse järgi. On isegi mõned juhid, kes ei oma autot, neil pole isegi juhiluba,” sõnas Skliutas. „Ametiauto on juhtide jaoks sageli lisaboonus, kuid ka meie korraldusel on oma võlu, sest meie juhid saavad sõita väga erinevate autodega vastavalt nende enda maitsele – alates kabriolettidest kuni väikebussideni. Meie finantsjuht, kõrge ametnik, sõidab ringi väikebussiga. Ma ei usu, et on palju ettevõtteid, kes ostaksid oma juhtidele väikebussi.”
Probleemi kõrvaldamine
Bitė Lietuva müügijuhi sõnul on selle korralduse peamine põhjus ettevõtte autopargi optimaalne juhtimine. Ta kinnitas ka, et selline korraldus lahendab palju probleeme.
„See toimib isereguleeriva mehhanismina, kuna me ei pea tegelema sõidukite hoolduse, remondi, rehvide, kindlustuse või asendusautodega. Tänu sellele saame omada suurt autoparki, mille haldamiseks kulub ainult pool ühe inimese tööajast. See on väga tõhus,” ütles Skliutas.
Skliutas mainis ka, et ilmselt muutub kliendiga päriselus suhtlemine üha harvemaks, kuna üha rohkem teenuseid saab pakkuda digitaalsete lahenduste abil. „See on ilmselgelt jätkuv trend ja tuleb järjest enam peale. Seetõttu on väga tõenäoline, et autopargid tulevikus oluliselt ei suurene. Suure tõenäosusega muutuvad ka autode jagamisteenused üha populaarsemaks,” iseloomustas Skliutas muutusi autoparkides..
Politsei teabekeskuse disaini- ja arendusdivisjoni juhataja Juozas Stundys ütleb, et politsei poolt kasutatav autode jagamise süsteem tõi kaasa uue taseme autopargi kasutamise tõhususes.
Materiaalset kasu on üsna raske hinnata, sest suurimaks saavutuseks on töö efektiivsuse suurenemine ja tööaja kokkuhoid.
Lätis ja Leedus tegutsev ABB koostööpartner Andrejus Volynkinas on öelnud, et äriüksus muutub kogu maailmas märkimisväärselt. Ja kõik, mis ei ole otseselt seotud äri põhitegevusega, delegeeritakse allhanke korras teistele ettevõtetele. Seetõttu saab globaalselt 147 000 töötajaga ABB tänapäeval suurepäraselt hakkama vaid 14 000 sõidukiga. Leedus omab ABB ainult ühte autot, teised sõidukid renditakse.
Vastupanu ei olnud
Autojagamise teenus sai valituks, kuna märgati, et töötajad ei saanud ettevõtte autosid vabalt kasutada.
„Selgus, et mõned töötajad kasutasid autosid ilma kedagi informeerimata. Niisiis paigaldasime telemeetria süsteemi, mis salvestas kõik kontorist lahkuvad sõidukid ja nende tagastamise aja,” ütles Volynkinas. Hiljem töösõidukite kasutamist analüüsides otsustas ettevõte, et neil ei ole tegelikult tööautosid vaja. Niisiis müüsid nad senised kolm Volkswagen Caddyt ja kasutavad selle asemel nüüd vaid ühte sõiduautot. Kokku on praegu kasutusel 17 autot, millega sõidavad regulaarselt umbes 35 töötajat. Andrejus Volynkinas mainis ka, et töötajate poolelt ei olnud mingit vastupanu, sest lahenduse eelised olid kohe kõigile selged.
„Materiaalset kasu on üsna raske hinnata, sest suurimaks saavutuseks on töö efektiivsuse suurendamine ja tööaja kokkuhoid. Näiteks ei ole enam vaja täita kütusekulu aruandeid. Kui ühe aruande täitmiseks kulub pool tundi, siis 30 töötaja puhul säästame 15 tööpäeva kuus. Veelgi enam, kui me varem saime politseilt kiiruskaamera trahvi, oli väga keeruline välja selgitada, kes oli õigusrikkuja. Pool meie osakonna töötajatest pidi meenutama, mis projektid pool aastat tagasi töös olid ja milline töötaja sõitis konkreetsesse sihtkohta. Täna kasutatav autode jagamise süsteem annab kiirelt vajaliku info – kes, millal ja kus käis. “
1600 sõidukiga autopark
Sellegipoolest ei saa hetkel ettevõtetes kasutatavaid autojagamise lahendusi võrrelda Leedu politsei jaoks üles seatud Fleet Complete lahendusega. Organisatsioonis töötab 10 000 töötajat, kasutades umbes 1600 autot. Lisaks sellele on plaanis autoparki veelgi laiendada.
Politsei teabekeskuse disaini- ja arendusdivisjoni juhataja Juozas Stundys meenutab, et autopargi reform käivitati 2015. aasta lõpus. Sel ajal, nagu paljudes riiklikes asutustes, olid mõned sõidukid määratud juhtidele ja mõned teised kindlatele osakondadele. Selle tulemusena tekkisid probleemid, kui üks töötaja käis tööreisil ja teised ei saanud seetõttu autot kasutada.
Kuidas see kõik algas
„Juhtus tihti, et parkla oli autosid täis, kuna teised juhatuse liikmed lihtsalt ei kasutanud neid. Juhatuse liikmele oli määratud konkreetne auto ja keegi teine ei saanud seda kasutada,” selgitas Stundys.
Korra muutmiseks hakati uurima erinevaid võimalusi.
„Näitena võiksin mainida töövahendite jagamise võimalusi – kui varem asus igas toas, siis nüüd asendati see ühe printeriga. See eeldas siiski teatud muutusi harjumustes, seepärast leidus ka inimesi, kes olid plaani vastu. Samas andis muudatus üsna rahuldavaid tulemusi,” lausus Stundys. „Teine näide – me lõime jagatavad töökohad, mida oleks võimalik kasutada kontorist väljas töötavatel ametnikel. Ametnikel on tahvelarvutid olemas, seega saavad viis töötajat kontoris jagada ühte arvutit.”
Siis vaatasime autojagamise teenust. Politsei leidis ettevõtte, millel oli väljakujunenud ja tõestatud süsteem ning katsetas seda kuuel sõidukil. Seega, ilma igasuguse revolutsioonita, kuna seda testiti väga väikeses ulatuses, suutsime hinnata selle tõhusust, võimalikku investeeringu tasuvust ja seda, kuidas kasutajad selle vastu võtavad.
„Me nägime koheselt selle kasu, isegi kui testisime seda vaid paari autoga. Kolme aastaga lisati süsteemi umbes 1 150 sõidukit, mis muutis politsei Fleet Complete’i suurimaks kliendiks Leedus. Matemaatiliselt on see umbes üks sõiduk päevas,” märkis Politsei teabekeskuse esindaja.
Nagu kõik teised organisatsioonilised muudatused, leidis ka see teatud vastupanu. Töötajad tõid vastuargumendina välja organisatsiooni suuruse või nende eristaatuse. Stundyse sõnul suudeti vastupanu ületada juhtkonna tugeva toetuse abil.
„Usun, et juhatuse tugev toetus oli üks kriitiline tegu, mis aitas harjumusi muutvat lahendust kasutusele võtta,” selgitas politsei esindaja.
Skaleeritav kasu
„On analüüsitud, et kui töötaja on teadlik, et nende töövahendeid on võimalik jälgida, säästab ettevõte kuludelt kuni 30%. Meie eesmärk ei ole selliseid asju täpselt välja arvutada, sest see oleks äärmiselt keeruline. Kuid me usume, et meie autopargi kahandamine võimaldas meil kokku hoida umbes 30% kuludest. Selle tulemusena saame nüüd osta rohkem uusi sõidukeid. Lisaks sellele vähenesid kulutused veel 35% kui võtsime kasutusel autode ühiskasutuse,” nentis Stundys. Stundys näeb ka teisi jagamisvõimalusi. Näiteks, kui lähete mõnda teise asutusse pikemaks ajaks, oleks hea kasutada sõidujagamise teenust nagu Bolt või Uber, sest on väga ebaefektiivne, et sõiduk seisab terve päeva parklas ja teised töötajad ei saa seda kasutada.
Vaata lisainfot autode broneerimise lahenduse kohta.
