Tanel, kas sa ehk selgitaksid oma sõnadega, mida Fleet Complete üldse teeb?
Me aitame autoparkidega ettevõtetel paremini töötada. Kas siis läbi autopargi ühiskasutuse tarkvara või klientide tööprotsesside digitaliseerimise, et tööde juhtimine ja autopargi haldus oleks võimalikult efektiivsed.
Ma arvan, et efektiivsus ongi meie puhul kõige olulisemaks võtmesõnaks — tööprotsesside automatiseerimine, ülevaade oma autopargist, et aru saada, kus on kulud — kogu ressursihaldus.
Ole hea räägi ka sellest, milline on sinu roll kõige selle juures.
Lühidalt öeldes, on minu roll see, et me ehitaks õigeid asju oma klientidele.
Kui sa küsid, mis need õiged asjad on, siis need tulevad turu poole pealt. Minu ülesanne on välja uurida, mis on kliendi või potentsiaalse kliendi kõige suurem mure ja millest see tuleb. Kas see tuleb sellest, et tal on ajalooliselt mingid protsessid üles ehitatud selliselt, et need pole efektiivsed või siis sellest, et ta jätab protsessis mingid õiged sammud ajavõidu nimel vahele, ent seeläbi tegelikult muudab ise oma protsessi ebaefektiivseks või millestki muust.
Õiged asjad on ka need, mida maailma turud ja trendid ette dikteerivad. Üleüldises plaanis liigume me sõiduautode elektrifitseerimise poole ja kui me räägime veoautodest, siis Uber ja teised teevad juba teste, et meil oleks ka elektrilised veoautod. Kõik see esitab uusi väljakutseid laadimisjaamade ja kõige muu elektriveoautosid ümbritseva osas, kus meil on võimalik kaasa rääkida.
“Kõik algab ikkagi reaalelulistest probleemidest”
Ma ei mõtle ise välja, et oh see oleks lahe tarkvara või mingi funktsionaalsus on jube tore. Näiteks kui klient tuleb meie juurde, ütleb, et tal on 100 autot ja jube hea oleks teada, kus nad igal ajahetkel on, siis me ei paku kohe lahendust, vaid küsime veel terve rea küsimusi.
Miks sul seda vaja on?
Miks sul on vaja just reaalajas teada, kus need autod on jne? Oluline on aru saada, kas kliendipoolne vajadus tuleneb sellest, et „ma olen asju lihtsalt kogu aeg sedasi teinud“ või tegelikult on probleem mujal ja me saame kliendi protsesse ümber ehitades palju efektiivsema tulemuse. See on kõige ohtlikum kui kliendil on „probleem“ ja ta tuleb meie juurde konkreetset lahendust küsima, kuigi tegelik probleem on kolm korrust allpool sellest, mida klient ise oma probleemiks peab.
Üks meie teenustest on autode ühiskasutuse rakendus — CarSharing. Ehk oskad sa selle näitel rääkida, mis on probleem, mida see teenus lahendab ning kuidas me probleemi tuvastasime?
Siin algab tegelikult kõik väga lihtsalt küsimusest — kuidas ma saaksin oma masinapargi ressursse efektiivsemalt kasutada?
Nimelt on Eestis väga levinud nii öelda positsiooniautod, mida antakse tihtipeale kui palgalisasid. Paljudel juhtudel sõidetakse nende autodega hommikul tööle ja õhtul koju ning tegelikult suurema osa päevast nad lihtsalt seisavad kontori ees parklas. Lisaks sellele on ettevõttes vajadus ikkagi ka tööpäeva jooksul kliendi juurest kliendi juurde käia või muid tööga seotud sõite teha. Selle probleemi lahendamiseks on ettevõtted hakanud tegema seda, et sinna parklasse pannakse veel 3-4 autot, millega saab vajalikud sõidud ära teha, ilma, et peaks kõigile 10nele müügiinimesele eraldi auto ostma.
Selline lahendus toimib seni kuni neli töötajat on kuskil korraga sõidus ning ülejäänud kuus laiutavad käsi ja ütlevad, et nad ei saa tööd teha, sest neil ei ole autosid. Siis pannakse parklasse veel 4 autot juurde, kokku on siis 8 autot, ja asjad lähevad palju paremaks. Mingi hetk jõuab see ikka selleni, et 8 töötajat on sõidus ja 2 laiutavad käsi. Ettevõtte juht mõtleb natukene ja paneb siis 2 autot veel juurde sinna parklasse. Nüüd on ikkagi 10 autot 10 töötaja kohta ning oleme justkui punktis A tagasi.
Tanel selgitamas, kuidas Carsharing lahendus töötab.
Tegelikult ei ole sellisel juhul probleem selles, et ei oleks ressurssi. Probleem seisneb selles, et puudub ülevaade, kus see ressurss kasutusel on, ning kas seda ressurssi kasutatakse eesmärgipäraselt. Tavaliselt jõuab see protsess mingi tarkvarani — näiteks võetakse kasutusele Outlooki kalender. Kui töötaja tahab autoga sõitma minna, siis märgib ta selle kalendrisse ning süsteem hakkab päris hästi töötama. See lahendus töötab aga seni, kuni sul ongi 2-3 autot, sest siis jõuad sa neid kalendreid jälgida. Kui sul on ettevõttes aga näiteks 30 autot ja 100 inimest, siis hakkab see lahendus juba sinu inimressurssi ära sööma, sest pool tööpäevast kulub õige auto otsimisele.
Lisaks sellele võib juhtuda, et keegi on auto ilma broneerimata võtnud ning sul on tegelikult täiesti uus probleem, millega tegeleda. Sa lahendad justkui ressursi probleemi ära, siis tekib broneerimise probleem, sa lahendad ka selle ära, ent siis tekivad igasugused inimlikud eksimused ja vead. Ehk siis selline algeline tarkvara täidab mingi maani oma rolli ära aga siis on sul vaja väga spetsiifilist, just konkreetsete probleemide ja protsessidega seotud tarkvara, et tarkvara hakkaks neid inimlikke eksimusi paremini haldama.
Meie CarSharing lahendus ongi õppinud kõikidest vigadest, mida meie kliendid on teinud ja jõudnud sinnamaani, et sa tead, kas see auto, mida sa tahad võtta, on saadaval või mitte, kas auto jõuab õigel ajal tagasi või mitte jne.
Kui sa tahaksid meie Carsharing lahendust proovida, siis pakume seda sulle
kaks kuud tasuta
Paljud ettevõtted, kelle autopark on ühiskasutuses, reklaamivad end kui tohutult keskkonnasõbralikke ettevõtteid. Ole hea aita mul aru saada, milles see keskkonnasõbralikkus seisneb.
Eks see esimene eesmärk ongi see, et vähendada autopargi suurust. Selle asemel, et sul on 30 autot, üks auto töötaja kohta, oleks sul võimalik näiteks vähem kui 10 autoga kõik need 30 inimest ära teenindada. See on nii märkimisväärne heitgaaside vähendamine kui ka märgatav ettevõtte kulude vähendamine.
Siinkohal tuleb mõelda ka niipidi, et tänu sellele me tarbime vähem — tähendab, et need autod, mis mul maja ees kasutult seisavad küll heitgaase ei tekita aga nende tootmiseks on ikkagi oluline ressurss kulunud. Sul ei seisagi 10 autot tühja, mis on kunagi kuskil toodetud, vaid sa kasutad ainult 5 autot, ja tarbid seeläbi vähem ning seeläbi hoiad ka loodust.
Vastavalt OECD uuringule on keskmine auto 90% ajast pargitud.
Telia — eeskujuks baltikumis
Leedu Telia kasutab ka meie lahendust ja neil on 80 autot mis on ühiskasutuses, mida saavad kõik töötajad broneerida. Eestis tegid nad näiteks Bolt’i ja Stigo tõukerattad ja rattad töötajatele tasuta kättesaadavaks. Ehk siis selle asemel, et autodega kohtumisele minna, võiksid sa äkki elektrilise tõukeratta võtta ja minna sellega.
Kui meil tekib ülevaade, kus autodega käiakse, siis me saame ka analüüsida, kui pikkasid sõite autodega tehakse. Kui tuleb välja et meie kontori juures tehakse autodega sõite keskmiselt sedasi, et iga broneering on kuskil 2 km, siis meil ei ole seda tegelikult mõtet autoga teha. Sel juhul ongi meil mõistlik minna suvel jala või tõukerattaga ning talvel takso või ühistranspordiga, selle asemel et meil autod oleks.
Nii et, tegelikult võib selles masinapargis olla veel ükskõik mis laadi sõiduvahendeid?
Just. Ühiskasutuses olevas autopargis ei pea sul olema ainult autod, kuigi ma nimetan seda autopargiks. Sul võib seal olla elektrijalgrattaid, tõukerattaid, põhimõtteliselt ükskõik mis alternatiivsed liikumisvahendeid. Eesmärk ei ole ju oma töötajatele autot pakkuda, vaid tegelik vajadus on saada töötajad punktist A punkti B võimalikult kiiresti ja lihtsalt. Mõnes suuremas linnas ei olegi auto kõige mõistlikum vahend, sest sa istud 5 km peale 30 minutit ummikutes. Oluliselt lihtsam on minna tõukerattaga ning mööda kõnni- või kergliiklusteed vuristada.
Kui mul autot üldse ei ole, siis ole ka kulu, mis on väga loogiline. Samas kui mul on auto, siis kaasneb sellega teatav püsikulu, ent suurem osa kulust sõltub vist ikkagi sellest, kuidas ma oma autoga sõidan. Kas ka seda osa on võimalik kuidagi tehnoloogiaga mõjutada?
Meie süsteemis on võimalik jälgida, mis on autode keskmised kiirused, saada kätte näiteks pöörded ja muud näitajad. Ehk siis, me saame analüüsida ka sõidustiili ning autojuhte läbi mängu parema liikluskultuurini suunata. Me oleme näinud, et seda saab väga hästi ära kasutada. Sul ei ole alati võimalik inimesi piitsaga sundida, sa võid rääkida küll, et ärge tehke nii või naa, aga inimene peab ise tahtma. Tal peab mingi isiklik huvi mängus olema, nagu inglise keeles öeldakse „skin in the game.“
Sul ei ole alati võimalik inimesi piitsaga sundida, sa võid rääkida küll, et ärge tehke nii või naa, aga inimene peab ise tahtma.
Meie teenuses kannab see nime sõidu skoor. Idee on lihtne – kasutame erinevaid andmetükke, mida seadmetest saame, ning arvutame nende põhjal igale sõidule hinde, millest pikema perioodi jooksul joonistub välja autojuhi sõidustiil.
Näiteks järsk pidurdamine, hoolimatu kiirendamine ja suure kiirusega kurvi võtmine on kõik tegevused, mida liikluses tegema ei peaks ja alandavad seega sõidu hinnet. Ehk siis me saame tekitada töötajate vahel sõbraliku võistluse — kes saab oma skoori kõige kõrgemaks.
Tekib selline mänguline efekt, kus inimesed üritavad olla teistest paremad. Ettevõtte poolt saab selle siduda mingisuguse auhinnaga, ehk siis suunata inimest paremini käituma, andes talle hea tulemuse eest väikese preemia.
Me rääkisime enne, et Eestis täidab ametiauto tihtipeale palgalisa eesmärki. Kas ma saan õigesti aru, et tegelikult on võimalik ka nende ametiautode ressurssi CarSharingu abil efektiivsemalt ära kasutada?
Jah, kui me räägime ressursi kasutamisest, siis nii või naa on kaks võimalust. Inimene tuleb oma autoga tööle, sõidab 15 minutit, 8 tundi see auto seisab ja siis pärast sõidab töötaja 15 minutit koju tagasi. Seega päevas on pool tundi sõitu ja ülejäänud aja ressurss seisab.
Tööautoga on jälle vastupidi, inimene tuleb hommikul tööle mingi teise transpordiga, võtab ühiskasutuses oleva tööauto, kaheksa tundi sõidetakse selle autoga ja ülejäänud 16 tundi seisab see auto jõude. Seda ressurssi võiks ju ära kasutada.
Mida ettevõtted on tegema hakanud, on see, et nad lasevad oma töötajatel kasutada ametiautosid ka erasõitudeks. Kuna Eesti kontekstis tähendab see seda, et auto ei ole enam ainult 100% töösõitudeks, siis tuleb maksta erisoodustusmaksu. Selle katmiseks on kehtestatud paljudes ettevõtetes sümboolne kilomeetri tasu, mille arvestamine käib süsteemis automaatselt ning kuu lõpus võetakse see töötaja palgast maha või ta tasub selle kuidagi tööandjale.
Selline lähenemine annab töötajale väga palju mobiilsust, sest tal ei pea isiklikku autot olema aga ta saab oma vajalikud sõidud siiski tehtud tööandja autoga ning mõlemad on õnnelikud.
Kas seda on võimalik ka teistpidi tööle panna? Näiteks töötajate isiklikud autod tööpäeva ajaks ühiskasutusse lülitada?
Saab ka niipidi, et töötaja annab oma isikliku auto ühiskasutusse mingiteks defineeritud tundideks ja selle alusel saab tööandja maksta kompensatsiooni töötajale isikliku auto kasutamise eest.
Samas saab ka neid nii öelda positsiooni autosid efektiivsemalt ära kasutada. Näiteks on müügijuhil oma isiklik X5 millega ta sõidab peamiselt ainult koju ja tööle ning kui ta teab, et ta on täna terve päeva kontoris, siis ta saab anda oma auto selle 8 tunni jooksul ühiskasutusse. Sellisel juhul saavad teised tema autot broneerida ja kasutada. Nii saab autopargi ajutiselt suuremaks ning ressurssi efektiivsemalt kasutada.
Luba töötajatel eeskujuliku sõidustiili eest paremate masinatega sõita — miks mitte?
Samas saab neid positsiooni autosid, mis on mõnel juhul ikkagi sellised uhkemad, ka eelpool mainitud mängulisuse lisamiseks ära kasutada. Näiteks selle sama sõidu skoori alusel saab broneerimissüsteemi abil võimaldada ülemuse uhke auto kasutamist vaid kõige kõrgema skooriga töötajatele.
Alustame vestlust ja selgitame välja, kas me saaksime ka sinu jaoks kasulikud olla.
Lõpetuseks, mis sa arvad, mis on need 3 suuremat muutust, mille poole meie sektor liigub.
Kõige suurema tõenäosusega ostetakse lähitulevikus juba kogu autopark teenusena sisse. See tähendab seda, et lisaks sellele, et autod ei ole ettevõtte omad, vaid on liisitud, tegeleb autopargi teenusepakkuja ka autode hoolduse, pesemise ja kõige muuga. Ehk siis justkui autopargi täisteenus.
Teine suurem märksõna on paindlikkus. Ehk siis, isegi kui sa ostad autopargi teenuse täielikult sisse, siis suvel, puhkuste ajal, ei ole sul tõenäoliselt vaja sama palju autosid kui oma tipphooajal. See tähendab, et teenusepakkujad hakkavad pakkuma „pay-as-you-go“ võimalust. Mõnel kuul kasutad kolme, teisel kuul aga kümmet autot ning maksad vastavalt tarbitud teenusele. Lisaks sellele usun, et varsti ei räägita enam autopargist, vaid mobiilsusest. See tähendab, et auto asemel on võimalik võtta ka jalgratas, sõita ühistranspordiga või midagi muud ning kuu lõpus saab ettevõte lihtsalt koondarve tarbitud teenuste kohta kuskilt ühest kohast.
Kolmas asi on elektrifitseerimine. Ma usun, et järgmise 20-30 aasta jooksul surevad sisepõlemismootorid välja ja mängu tulevad mingisugused alternatiivkütused. Diisel tõenäoliselt muidugi kiiremini ära, sest suurlinnad lihtsalt keelavad need mootorid ära.
Loe lähemalt meie autode ühiskasutuse lahenduse kohta: Carsharing
